HIV-nakkuse ennetamine ja HIV-i levik

Mis on HIV?
HI-viirus ehk HIV (human immunodeficiency virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HIV mõjutab ja nõrgestab organismi immuunsüsteemi toimimist. Väheneb organismi vastupanuvõime haigustele ja viirustele.
punase lindiga inimesed
Nakkuse varajases staadiumis ei pruugi haiguse sümptomid avalduda, sest immuunsüsteem suudab viirust ohjata. Ajapikku immuunsüsteem nõrgeneb ja võivad tekkida oportunistlikud infektsioonid ja/või kasvajad.
Haiguse hilist staadiumit nimetatakse omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks ehk AIDSiks (acquired immune deficiency syndrome).
teabe ikoon Mis on AIDS?

KUIDAS HIV LEVIB?

Infektsioon kandub edasi nakatunud vere või muude kehavedelike kaudu (nt sperma, tupeeritis, rinnapiim) ning satub organismi lahtiste haavade, põletikuliste nahapindade ja limaskestade kaudu.
Enamasti antakse HIV edasi:
  • kaitsmata suguühte ajal (kui vahekorras HIVi nakatunud partneriga ei kasutata kondoomi);
  • vastsündinu võib nakkuse saada HIViga nakatunud emalt raseduse, sünnituse või imetamise ajal.
HIV-nakkusega inimene, kes saab ravi ja kelle haigus on kontrolli all (viiruskoormus on alla määratava taseme) ei levita ega kanna nakkust üle teistele inimestele.
Lisateabe saamiseks liikuge kursoriga pildil.
Seksuaalse kontakti ikoon

Seksuaalkontakt

Seksuaalkontakt
Seksuaalsel teel kandub viirus üle siis, kui viirust sisaldavad kehavedelikud (sperma, veri, tupeeritised) puutuvad kokku limaskestade või kahjustada saanud nahaga.
lapseootel naine

Rasedus, sünnitus ja imetamine

Rasedus, sünnitus ja imetamine

Ülekandumine emalt lapsele võib toimuda raseduse, sünnituse või imetamise ajal neil, kellel HIV-nakkus ei ole kontrolli all.
süstlaga inimene

Vere kaudu

Vere kaudu

Nakkus levib verega edasi, kui nakatunud verega kokkupuutunud esemeid kasutatakse teistel inimestel. Need võivad olla isiklikud esemed, nt hambahari, küünekäärid ja raseerimisaparaat, ehkki viiruse eluiga väljaspool organismi on vaid mõni minut.
tervishoiutöötaja ikoon

HIV-nakkusega saastunud süstlad ja instrumendid

HIV-nakkusega saastunud süstlad ja instrumendid

Viiruse ülekandumine on võimalik süstla jagamise või nõuetekohaselt steriliseerimata instrumentide kaudu, nt iluaugustamisel ja tätoveerimisel kasutatavad instrumendid.
Vereülekande ikoon

Vereülekanne ja/või organsiirdamine

Vereülekanne ja/või organsiirdamine

Riikides, kus verepankades ei rakendata ranget kontrolli, on endiselt oht HIV-nakkuse ülekandumiseks vereülekande või organsiirdamise käigus. Eestis on range kontroll vereülekannetele ja organisiirdamistele, et nakkus ei saaks nende käigus levida.

KUIDAS HIV EI LEVI?

kaks inimest joovad kohvi
HIV ei ole õhu kaudu leviv viirus. Samuti ei levi HIV putukahammustuste nt sääsehammustuste kaudu.
HIV ei levi sülje, pisarate, higi, väljaheidete ega uriini kaudu, juhul kui need ei sisalda nakatunud verd.
HIV-nakkusega inimene, kes saab ravi ja kelle haigus on kontrolli all (viiruskoormus on alla määratava taseme) ei levita ega kanna nakkust üle teistele inimestele.
Lisateabe saamiseks liikuge kursoriga pildil.
Putukahammustuste ikoon

Putukahammustused

Putukahammustused

HIV ei levi putukate (nt sääsehammustused) ega lemmikloomade kaudu.
Tualettruumi ikoon

Tualettruumid

Tualettruumid

HIV ei levi ühiskasutatavate WC-de kasutamisel või ujulate, saunade ega spordiklubide külastamisel.
Suudluste ikoon

Musitamine

Musitamine

HIV ei kandu üle musi andmise kaudu.
jagatud üksuste ikoon

Ühiskasutatavad esemed

Ühiskasutatavad esemed

HIV ei levi majapidamistarvikute, nt käterätikute, voodilinade, sööginõude ega söögiriistade jagamisel.
Kallistuste ikoon

Kallistused

Kallistused

HIV ei levi nakatunud inimest kallistades ega kättpidi teretades.

KUIDAS ENNETADA HIV-iga NAKATUMIST?

Seksuaalne ülekandumine

Seksuaalsel teel levik

Ülekandumine emalt lapsele

Emalt lapsele levik

Levib läbi vere

Vere kaudu levik

Seksuaalsel teel levik

Kondoomi kasutamine suguühte ajal on kõige tähtsam vahend, et vältida HIVi ja muude sugulisel teel levivate infektsioonidega nakatumist.
Lisaks soovitatakse ka muid kaitse- ja hügieenimeetmeid, mis võivad nakatumisriski vähendada:
  • vältida sperma, tupeeritiste ja vere neelamist oraalseksi ajal;
  • kasutada oraalseksi ajal kondoomi;
  • mitte puutuda kokku kahjustunud nahaga, nagu herpesviirusest põhjustatud villid, kondüloomid ja süfiliitsed haavandid;
  • kasutada PrEPi (pre-exposition-prophylaxis, kontaktieelne profülaktika) – HIV-vastaste ravimite ennetav tarvitamine enne kaitseta seksi.
ikoon kolme inimesega

Emalt lapsele levik

Kui olete rase (või plaanite rasestuda) ja olete HIV-positiivne, on oluline teada, et HIV-ravi parandab ema tervist ja vähendab samal ajal tõhusalt viiruse ülekandumise riski tulevasele lapsele raseduse või sünnituse ajal. Rinnapiimaga toitmine ei ole soovitatav.

Vere kaudu levik

Vältige isiklike esemete jagamist, mis võivad olla kokku puutunud HIV-positiivse inimese verega, nt hambaharjad, teravad esemed, süstlad, nõelad jms. Tähtis on steriliseerida iluaugustamisel ja tätoveerimisel kasutatavad vahendid.

KUIDAS MÕJUTAB HIV IMMUUNSÜSTEEMI?

HIV nõrgestab immuunsüsteemi ning muudab organismi lihtsaks sihtmärgiks bakteritele ja viirustele.

Immuunsüsteem kaitseb meid võõraste organismide rünnakute eest.

Patogeenide ikoon
Patogeenid (nt viirused ja bakterid) on organismid, mis põhjustavad haigusi.
Immuunsüsteemi rakkude ikoon
Immuunsüsteemi rakud (valged verelibled ehk leukotsüüdid) suudavad patogeene rünnates haiguse tekke ära hoida.
CD4 rakud tunnevad viiruse võõrana ja hoiatavad immuunsüsteemi
Kui viirus siseneb organismi, siis leukotsüütide alarühm – CD4 rakud – tunneb viiruse kui võõrkeha ära ja hoiatab immuunsüsteemi.
Aktiveeritakse CD8 rakud, mis hakkavad viirust elimineerima
Seejärel aktiveeritakse teised immuunsüsteemi rakud, sh CD8 rakud, mis asuvad viirust kõrvaldama.
HIV siseneb CD4 rakkudesse ja häirib nende normaalset kaitsefunktsiooni, põhjustades rakkudes HIV-viiruse koopiate tootmist.
HIV siseneb CD4 rakkudesse ja takistab nende tavapärast kaitsefunktsiooni, pannes neid hoopis tootma koopiaid HI-viirusest.
Kuna immuunsüsteemi aktiivsus on häiritud, ei suuda organism end kaitsta oportunistlike mikroorganismide eest.
Kuna immuunsüsteemi toimimine on häiritud, ei suuda organism ennast oportunistlike mikroorganismide eest kaitsta.
mikroorganismid võivad organismis paljuneda ja põhjustada haigusi
Need mikroorganismid saavad võimaluse organismis paljuneda ja põhjustavad haigestumist.

HIV-nakkuse staadiumi hindamise aluseks on HIV viiruskoormus veres ja CD4 rakkude hulk, mis infektsiooni kulgedes väheneb.

CD4 rakkude hulk alla 200 raku mm³ kohta näitab suurenenud oportunistlike infektsioonide tekke riski.

Kui CD4 rakke on vähe või neid praktiliselt pole, siis ei saa ka ülejäänud immuunsüsteemi rakud oma tööd teha.

HIV-INFEKTSIOONI KULG

HIV-infektsioon kulgeb tavaliselt kolme faasina, eriti ravi puudumisel.
Äge infektsioon
Tekib viiruse esmasel kokkupuutel organismiga. Haiguse varases staadiumis ei ole sümptomid spetsiifilised ja avalduvad kergelt või ei avaldu üldse. Sümptomid avalduvad esimeste nädalate jooksul ja võivad olla gripilaadsed (palavik, pea- ja kurguvalu või liigese- ja lihasevalu), osal inimestel võivad nähud avalduda nahalööbena. Selles faasis suureneb viiruskoormus kiiresti ja ülekanderisk teistele inimestele on väga suur. HIV-test ei pruugi veel anda positiivset tulemust, sest selles faasis pole veel tekkinud viirusvastaseid antikehi, vaid on olemas üksnes viiruse geneetiline materjal ehk HIV antigeenid. Ägeda HIV-infektsiooni kahtluse korral saab PCR-prooviga viiruse geneetilise materjali kindlaks teha. Antikehade kujunemisel hakkavad need osaliselt kontrollima viiruskoormust ja algab infektsiooni krooniline faas.
Illustratsioon HIV-nakkuse arengust Illustratsioon HIV-nakkuse arengust
Krooniline HIV-infektsioon
Kroonilises staadiumis on HI-viiruse hulk organismis väikem, kuid viirus jätkab enda taastootmist. Ka selles faasis võivad inimesel sümptomid puududa, kuid ta võib siiski viirust teistele inimestele levitada. Krooniline staadium kestab enamasti kliiniliselt latentsena palju aastaid ning üldjuhul mingeid haigussümptomeid ei esine. HIV-nakkust saab selles staadiumis tuvastada spetsiifiliste HIVi antikehade leidmisega.
Kroonilise nakkuse staadiumis saavad immuunsüsteem ja siseelundid aina enam kahjustada. Mida kauem haigus kestab, seda vähemaks jääb organismi immuunvastuse eest vastutavaid CD4-rakke ja nende talitlus nõrgeneb.
Nakkuse süvenedes võivad tekkida järgmised sümptomid:
  • tursuvad lümfisõlmed (nt kaenla all, kubemepiirkonnas);
  • tugev öine higistamine, kaalulangus;
  • seedetrakti häired (nt kauakestev kõhulahtisus), naha ja limaskestade seennakkused (nt kandidiaas);
  • muud nahahaigused, nt vöötohatis.
HIV-nakkusega kaasnevad sümptomid ei ole tavaliselt spetsiifilised, s.t nende põhjus võib peituda ka muus. Kui olete kokku puutunud nakatumisohuga, tasuks sellest arsti teavitada, et ta määraks vereuuringu, mis võib aidata HIV-nakkuse tuvastada.
Kui haigust ei ravita, siis infektsioon progresseerub ja 10–12 aasta pärast avaldub inimesel omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS).
Illustratsioon HIV-nakkuse arengust Illustratsioon HIV-nakkuse arengust
Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS)
AIDS on haiguse hiline faas, kus immuunsüsteem ei suuda enam võidelda organismis tekkivate infektsioonide vastu, mis kasutavad ära nõrgestatud organismi ja panevad aluse oportunistlike haiguste väljakujunemisele. AIDS tehakse kindlaks, kui HIViga nakatunud inimesel diagnoositakse mõni AIDSi indikatiivsetest haigustest, mida nimetatakse ka oportunistlikeks infektsioonideks. AIDSile võivad viidata ka pahaloomulised kasvajad, nt Kaposi sarkoom, emakakaelavähk, lümfoom. Need haigused ilmnevad keskmiselt 8–10 aastat pärast esmast nakatumist, kui infektsioon on seniajani olnud tuvastamata või ravimata.
Oportunistlikud infektsioonid on näiteks:
B- ja C-hepatiit
Herpes simplex viirus 1 (HSV1)
Kandidoos
Kopsupõletik
Salmonelloos
Toksoplasmoos
Tuberkuloos
tähenduste selgitamine