HIV-nakkuse ennetamine ja HIV-i levik
Mis on HIV?
HI-viirus ehk HIV (human immunodeficiency virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HIV mõjutab ja nõrgestab organismi immuunsüsteemi toimimist. Väheneb organismi vastupanuvõime haigustele ja viirustele.
Nakkuse varajases staadiumis ei pruugi haiguse sümptomid avalduda, sest immuunsüsteem suudab viirust ohjata. Ajapikku immuunsüsteem nõrgeneb ja võivad tekkida oportunistlikud infektsioonid ja/või kasvajad.
Haiguse hilist staadiumit nimetatakse omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks ehk AIDSiks (acquired immune deficiency syndrome).
Mis on AIDS?
KUIDAS HIV LEVIB?
Infektsioon kandub edasi nakatunud vere või muude kehavedelike kaudu (nt sperma, tupeeritis, rinnapiim) ning satub organismi lahtiste haavade, põletikuliste nahapindade ja limaskestade kaudu.
Enamasti antakse HIV edasi:
- kaitsmata suguühte ajal (kui vahekorras HIVi nakatunud partneriga ei kasutata kondoomi);
- vastsündinu võib nakkuse saada HIViga nakatunud emalt raseduse, sünnituse või imetamise ajal.
HIV-nakkusega inimene, kes saab ravi ja kelle haigus on kontrolli all (viiruskoormus on alla määratava taseme) ei levita ega kanna nakkust üle teistele inimestele.
Lisateabe saamiseks liikuge kursoriga pildil.
Seksuaalkontakt
Seksuaalkontakt
Seksuaalsel teel kandub viirus üle siis, kui viirust sisaldavad kehavedelikud (sperma, veri, tupeeritised) puutuvad kokku limaskestade või kahjustada saanud nahaga.
Rasedus, sünnitus ja imetamine
Rasedus, sünnitus ja imetamine
Ülekandumine emalt lapsele võib toimuda raseduse, sünnituse või imetamise ajal neil, kellel HIV-nakkus ei ole kontrolli all.
Vere kaudu
Vere kaudu
Nakkus levib verega edasi, kui nakatunud verega kokkupuutunud esemeid kasutatakse teistel inimestel. Need võivad olla isiklikud esemed, nt hambahari, küünekäärid ja raseerimisaparaat, ehkki viiruse eluiga väljaspool organismi on vaid mõni minut.
HIV-nakkusega saastunud süstlad ja instrumendid
HIV-nakkusega saastunud süstlad ja instrumendid
Viiruse ülekandumine on võimalik süstla jagamise või nõuetekohaselt steriliseerimata instrumentide kaudu, nt iluaugustamisel ja tätoveerimisel kasutatavad instrumendid.
Vereülekanne ja/või organsiirdamine
Vereülekanne ja/või organsiirdamine
Riikides, kus verepankades ei rakendata ranget kontrolli, on endiselt oht HIV-nakkuse ülekandumiseks vereülekande või organsiirdamise käigus. Eestis on range kontroll vereülekannetele ja organisiirdamistele, et nakkus ei saaks nende käigus levida.
KUIDAS HIV EI LEVI?
HIV ei ole õhu kaudu leviv viirus. Samuti ei levi HIV putukahammustuste nt sääsehammustuste kaudu.
HIV ei levi sülje, pisarate, higi, väljaheidete ega uriini kaudu, juhul kui need ei sisalda nakatunud verd.
HIV-nakkusega inimene, kes saab ravi ja kelle haigus on kontrolli all (viiruskoormus on alla määratava taseme) ei levita ega kanna nakkust üle teistele inimestele.
Lisateabe saamiseks liikuge kursoriga pildil.
Putukahammustused
Putukahammustused
HIV ei levi putukate (nt sääsehammustused) ega lemmikloomade kaudu.
Tualettruumid
Tualettruumid
HIV ei levi ühiskasutatavate WC-de kasutamisel või ujulate, saunade ega spordiklubide külastamisel.
Musitamine
Musitamine
HIV ei kandu üle musi andmise kaudu.
Ühiskasutatavad esemed
Ühiskasutatavad esemed
HIV ei levi majapidamistarvikute, nt käterätikute, voodilinade, sööginõude ega söögiriistade jagamisel.
Kallistused
Kallistused
HIV ei levi nakatunud inimest kallistades ega kättpidi teretades.
KUIDAS ENNETADA HIV-iga NAKATUMIST?
Seksuaalsel teel levik
Emalt lapsele levik
Vere kaudu levik
Seksuaalsel teel levik
Kondoomi kasutamine suguühte ajal on kõige tähtsam vahend, et vältida HIVi ja muude sugulisel teel levivate infektsioonidega nakatumist.
Lisaks soovitatakse ka muid kaitse- ja hügieenimeetmeid, mis võivad nakatumisriski vähendada:
- vältida sperma, tupeeritiste ja vere neelamist oraalseksi ajal;
- kasutada oraalseksi ajal kondoomi;
- mitte puutuda kokku kahjustunud nahaga, nagu herpesviirusest põhjustatud villid, kondüloomid ja süfiliitsed haavandid;
- kasutada PrEPi (pre-exposition-prophylaxis, kontaktieelne profülaktika) – HIV-vastaste ravimite ennetav tarvitamine enne kaitseta seksi.
Emalt lapsele levik
Kui olete rase (või plaanite rasestuda) ja olete HIV-positiivne, on oluline teada, et HIV-ravi parandab ema tervist ja vähendab samal ajal tõhusalt viiruse ülekandumise riski tulevasele lapsele raseduse või sünnituse ajal. Rinnapiimaga toitmine ei ole soovitatav.
Vere kaudu levik
Vältige isiklike esemete jagamist, mis võivad olla kokku puutunud HIV-positiivse inimese verega, nt hambaharjad, teravad esemed, süstlad, nõelad jms. Tähtis on steriliseerida iluaugustamisel ja tätoveerimisel kasutatavad vahendid.
KUIDAS MÕJUTAB HIV IMMUUNSÜSTEEMI?
HIV nõrgestab immuunsüsteemi ning muudab organismi lihtsaks sihtmärgiks bakteritele ja viirustele.
Immuunsüsteem kaitseb meid võõraste organismide rünnakute eest.
Patogeenid (nt viirused ja bakterid) on organismid, mis põhjustavad haigusi.
Immuunsüsteemi rakud (valged verelibled ehk leukotsüüdid) suudavad patogeene rünnates haiguse tekke ära hoida.
Kui viirus siseneb organismi, siis leukotsüütide alarühm – CD4 rakud – tunneb viiruse kui võõrkeha ära ja hoiatab immuunsüsteemi.
Seejärel aktiveeritakse teised immuunsüsteemi rakud, sh CD8 rakud, mis asuvad viirust kõrvaldama.
HIV siseneb CD4 rakkudesse ja takistab nende tavapärast kaitsefunktsiooni, pannes neid hoopis tootma koopiaid HI-viirusest.
Kuna immuunsüsteemi toimimine on häiritud, ei suuda organism ennast oportunistlike mikroorganismide eest kaitsta.
Need mikroorganismid saavad võimaluse organismis paljuneda ja põhjustavad haigestumist.
HIV-nakkuse staadiumi hindamise aluseks on HIV viiruskoormus veres ja CD4 rakkude hulk, mis infektsiooni kulgedes väheneb.
CD4 rakkude hulk alla 200 raku mm³ kohta näitab suurenenud oportunistlike infektsioonide tekke riski.
Kui CD4 rakke on vähe või neid praktiliselt pole, siis ei saa ka ülejäänud immuunsüsteemi rakud oma tööd teha.
HIV-INFEKTSIOONI KULG
HIV-infektsioon kulgeb tavaliselt kolme faasina, eriti ravi puudumisel.
Äge infektsioon
Tekib viiruse esmasel kokkupuutel organismiga. Haiguse varases staadiumis ei ole sümptomid spetsiifilised ja avalduvad kergelt või ei avaldu üldse. Sümptomid avalduvad esimeste nädalate jooksul ja võivad olla gripilaadsed (palavik, pea- ja kurguvalu või liigese- ja lihasevalu), osal inimestel võivad nähud avalduda nahalööbena. Selles faasis suureneb viiruskoormus kiiresti ja ülekanderisk teistele inimestele on väga suur. HIV-test ei pruugi veel anda positiivset tulemust, sest selles faasis pole veel tekkinud viirusvastaseid antikehi, vaid on olemas üksnes viiruse geneetiline materjal ehk HIV antigeenid. Ägeda HIV-infektsiooni kahtluse korral saab PCR-prooviga viiruse geneetilise materjali kindlaks teha. Antikehade kujunemisel hakkavad need osaliselt kontrollima viiruskoormust ja algab infektsiooni krooniline faas.
Krooniline HIV-infektsioon
Kroonilises staadiumis on HI-viiruse hulk organismis väikem, kuid viirus jätkab enda taastootmist. Ka selles faasis võivad inimesel sümptomid puududa, kuid ta võib siiski viirust teistele inimestele levitada. Krooniline staadium kestab enamasti kliiniliselt latentsena palju aastaid ning üldjuhul mingeid haigussümptomeid ei esine. HIV-nakkust saab selles staadiumis tuvastada spetsiifiliste HIVi antikehade leidmisega.
Kroonilise nakkuse staadiumis saavad immuunsüsteem ja siseelundid aina enam kahjustada. Mida kauem haigus kestab, seda vähemaks jääb organismi immuunvastuse eest vastutavaid CD4-rakke ja nende talitlus nõrgeneb.
Nakkuse süvenedes võivad tekkida järgmised sümptomid:
- tursuvad lümfisõlmed (nt kaenla all, kubemepiirkonnas);
- tugev öine higistamine, kaalulangus;
- seedetrakti häired (nt kauakestev kõhulahtisus), naha ja limaskestade seennakkused (nt kandidiaas);
- muud nahahaigused, nt vöötohatis.
HIV-nakkusega kaasnevad sümptomid ei ole tavaliselt spetsiifilised, s.t nende põhjus võib peituda ka muus. Kui olete kokku puutunud nakatumisohuga, tasuks sellest arsti teavitada, et ta määraks vereuuringu, mis võib aidata HIV-nakkuse tuvastada.
Kui haigust ei ravita, siis infektsioon progresseerub ja 10–12 aasta pärast avaldub inimesel omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS).
Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS)
AIDS on haiguse hiline faas, kus immuunsüsteem ei suuda enam võidelda organismis tekkivate infektsioonide vastu, mis kasutavad ära nõrgestatud organismi ja panevad aluse oportunistlike haiguste väljakujunemisele. AIDS tehakse kindlaks, kui HIViga nakatunud inimesel diagnoositakse mõni AIDSi indikatiivsetest haigustest, mida nimetatakse ka oportunistlikeks infektsioonideks. AIDSile võivad viidata ka pahaloomulised kasvajad, nt Kaposi sarkoom, emakakaelavähk, lümfoom. Need haigused ilmnevad keskmiselt 8–10 aastat pärast esmast nakatumist, kui infektsioon on seniajani olnud tuvastamata või ravimata.
Oportunistlikud infektsioonid on näiteks:
B- ja C-hepatiit
Herpes simplex viirus 1 (HSV1)
Kandidoos
Kopsupõletik
Salmonelloos
Toksoplasmoos
Tuberkuloos
Jaga
Kontakt
Merck Sharp & Dohme OÜ
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316
Registreerimiskood: 11019965
Tel: +372 614 4200,
e-post: msdeesti@merck.com
Copyright © MSD Merck Sharp & Dohme OÜ
Veebileht on mõeldud üldise teabe jagamiseks HIVi, selle ennetamise ja ravi kohta ning ei pruugi sisaldada kõiki olulisi asjaolusid Teie personaalse tervise seisukohalt – individuaalse nõu saamiseks konsulteerige palun arstiga.
